Matkapäevik: juuli 2018

kolmapäev, 18. juuli 2018

Koidula - Tartu rattamatka 2ne päev

Koolmajärve - Naruski - Andre - Peri - Rosma - Põlva - Himmaste - Otteni veski - Suur Taevaskoda - Saesaare pais - Valgesoo - Kiidjärve - Akste LKA - Lootvina - Uniküla - Roiu - Kurepalu - Haaslava - Aardlapalu - Ülenurme - Tartu
Teekonna pikkus 72.39 km, 4:07:18 (6:34 - 11:59 / 5:25:41), avg 17.56 km/h, odo 1539 km
Päikesetõus 4:35, päev juba 3.5 minutit lühem eelmisest, kell 1:00 ajal temperatuur +20.9C, 3:00 ajal +17.4C, 5:00 ajal +15.3C, 7:00 ajal +20.4C, 9:00 ajal +23.9C, 11:00 ajal +27.6C

Kui veel eelmisel päeval kuni hilisõhtuni liikus kruusateedel autosid, mis jätsid endast maha ebameeldivalt kaua õhus hõljuvaid tolmupilvi, siis hommikul kohtasin esimesi autosid alles Põlva lähiümbruses asfaldil. Põlvasse jõudsin nii vara, et ketipoed polnud isegi veel avatud. Kui eelmisel õhtul tarbisin oma kaasa võetud varudest ära pool liitrit vedelikku, siis liiter + 4x100 jogurtijooki jäi teise päeva tarbeks. Seega mingit poe külastamise vajadust veel polnud. Hakkasin peaaegu kohe vedelikku doseerima kolm lonksu iga 5 km peale ja sellise distsipliini hoidmine tasus ennast ära lõpupoole kui temperatuur juba jubedaks kerkis. Viimase pudeli lõpp sai joodud mingi 6 km enne kodu.

Seda, et suvi on täies hoos näitas juba eelmisel päeval kõikide tee peale jäänud puhkekohtade hõivatud olemine - erand ei olnud ka nüüd Otteni metsamaja, kus autoseltskond parajasti õues hommikusööki nautis. Ka Suure Taevaskoja all muruplatsil oli varajane suplejate seltskond. Peale Otteni veski ja Suure Taevaskoja ei pääsenud sealkandis muidugi ka mööda ilma mustika peatuseta ja korraks trepist alla Sasaare paisuni ronimiseta.

Et vältida tolmust tihedama liiklusega Uniküla - Vastse-Kuuste maanteed, tegin veel viimase kõrvalepõike läbi mägiste Kurista metsade. Need küllaltki järsud tõusud selles palavuses olid tõesti kurnavad - õnneks kohtusin mäe otsas kahte vaarika korjajat, kes pakutud peotäie marjadega väga vajalikku turgutust andsid. Roiust edasi on juba vaid asfalt ja nüüd enamuses ka kergliiklustee, mille ääres erilisi vaatamisväärsusi pole. Esimest korda märkasin alles siin tee ääres hulgaliselt kolletavaid kaski, mis juba isegi vaikselt lehti poetasid.. seda siis juuli keskel!

Kõik pildid

tagasihoidlik laagriplats Koolmajärve MKA piiril

Koolmajärve mets

maisipõllud Naruskis

viljapõld Peri lähedal

maantee Peri lähedal

Rosma vesiveski

Kas preili Agnes on ikka tervise juures?

Otteni sild

matkarada üle põllu

Saesaare pais

vana talukoht Kiidjärve lähedal

põlluvahetee Lootvina suunas

rukkililled viljapõllul

põlluvahetee Lootvina suunas

kased kolletavad ja langetavad lehti

Kõik pildid

teisipäev, 17. juuli 2018

Koidula - Tartu rattamatka 1ne päev

Koidula - Tuderna - Hanikase - Nohipalo - Mustjärv - Leevi - Koolmajärve
Teekonna pikkus 44.72 km, 2:27:32 (19:22 - 22:35 / 3:13:28), avg 18.18 km/h
Loojang 22:03, kell 19:00 ajal temperatuur +29.1C, 21:00 ajal +26.9C, 23:00 ajal +23.1C

Kuidas sõita oma tavapärast üle 100 km päevast rattaretke samas vältides praegust Lõuna-Eesti keskpäevast +30C leitsakut?
Üks võimalus on alustada õhtul ja lõpetada järgmisel päeval enne lõunat. Plaanid olid muidugi grandioossed kuni öö läbi sõitmiseni välja - teatavasti kottpimedaks veel ei lähe ja öiseks sõitmiseks sai isegi uus vägev rattalamp hangitud. Samas koha peal tundusid mõtted kell 22:30 kerge ööuni teha ja hommikul kell 4 omakorda äratus kella 6-ni edasi lükata vastupandamatutena.
Õhtune 18:00 - 19:20 Elroni Tartu - Koidula rong oli üllatavalt rahvarohke. Rattakohti jäi isegi puudu ja teiste seas sõitsid Koidulasse ka 3 soome keelt puhuvat rattamatkajat.

Suhteliselt kohe metsa vahele jõudes tabas mind kerge šokk, mis vaatamata pikale kogemusele igal aastal üha uuesti ja uuesti üllatama kipub. Kui sääsed olid selles kuumuses hoopis otsa lõppenud ja koduhoovis võis öö läbi lausa lageda taeva alla pikutada, siis metsas polnud see nii... Selliste temperatuuridega sõidab end kergesti higiseks ja selle peale leiavad sind koheselt üles parmud. Ja mitte üks-kaks vaid terve parv ja see jälitab sind kuni järgmise kaardilugemise või fotopeatuseni, et siis maanduda paljatele käsivartele ja säärtele, sest kes siis sellise palavusega pikki dresse kaasa võtab. Õnneks need Piusa ja Meenikunno parmud ei hammustanud üldsegi nii valusalt kui Läti Irbe jõe äärsed u kümmekond aastat tagasi, mis lausa läbi t-särgi võtsid. Siinkohal soovitus tülikast parmuparvest vabanemiseks - sõita lühike spurt 25 km/h.

Olen alati mõnes imeilusas Meenikunno lõkkekohas ööbida tahtnud. Mõlemad tee peale jäänud RMK Mustjärve ja Liipsaare kohad olid juba autodega puhkajate poolt hõivatud. Liipsaares jäi kärarikka seltskonna tõttu nägemata rabaloojang vaatetornist. Ka Koolmajärvelt paistis juba kaugelt lõkkekuma ja kostis laste kisa. Kell oli pool 11 kui keerasin viimases hädas Kuulmajärve MKA piiri märgistavale metsateele, mille ääres väljaspool MKA-d ka ööbisin. Kaasas vaid ilma katuseta hammock, magamismatt, kerge fliis tekk ja igaks juhuks villased sokid. Enne uinumist kuulsin veel mitut autot, mis keerasid suurelt teelt ametliku lõkkekohani ja siis pettunult tagasi.

Kõik pildid