Otepää - Pedajamäe - Hellenurme - Lustimägi - Vitipalu vaatetorn - Elva
Teekonna pikkus 37.5 km (+2.5 +1.1 km Tartus), 9 tundi 42 minutit rajal (7:40 - 17:21), temperatuur hommikul +1C kuni lõpus +12C
Teekonna pikkus 37.5 km (+2.5 +1.1 km Tartus), 9 tundi 42 minutit rajal (7:40 - 17:21), temperatuur hommikul +1C kuni lõpus +12C
Seoses Otepää - Tartu busside arvu vähenemisega - õhtul oleks nüüd Otepäält tagasi ainult üks buss - läbisin vanad tuttavad rajad seekord vastupidiselt tavapärasele lõpuga Elvas. Miinuseks on, et retke lõpp - väsimus ja võimalik kiirustamine teatud rongile-bussile langeb kokku Vitipalu ja Elva ilusate kohtadega. Plussiks aga see, et keskpäeva päike on selja tagant ja tegelikult on Elvast ikka nii külluslikult transpordi võimalusi tagasi Tartusse, et pole vaja isegi aegu üles kirjutada. Edaspidisel päevaretkede ja pikemate matkade planeerimisel tuleb lihtsalt arvestada, et Otepää ei ole enam koht, kus õhtuks teekonda lõpetada, eriti nädalalõppudel. Pärastlõunased bussid tagasi Tartusse 13:35, 14:10, 15:30, maailmatu tühi auk ja lõpuks viimane 18:10.
Retk ise oli paljuski Elva jõe ja maratoni raja teemaline. Murdsin paljudes uutes kohtades Elva jõe äärde Pedajamäe ja Hellenurme vahelisel lõigul. Mets oli kohati väga tihe ja märg. Ojad mis suviti kindlasti kuivad vulisesid samblaste mätaste vahel. Näha oli palju kobraste jälgi. Sain ka selle aasta esimese puugi pükstelt.
Omamoodi avastuseks oli kaardi järgi Palu jõgi, mis algab kui Elva jõe harujõgi kuid suubub 3 km eemal tagasi Elva jõkke. Vahepeal moodustab see Redi talu juures Palu järve. Jõgi on ta nime ja kaardi järgi, looduses meenutas alguses rohkem tehislike kõrgendatud kallastega ja seisva veega kraavi ja oli hiljem maratoniraja sillalt vaadates üldse kuivanud asemega. Alguse osa oli siiski nii lai, et üle sellest poleks hüpanud. Kahtlustan, et äkki on need koprad, kes on Palu jõe kusagil metsa vahel tammiga sulgenud ja kuigi ma seekord vaatamas ei käinud siis ilmselt ka Palu järv kahaneb ja kasvab nüüd kinni.
Teekond oli eelnevalt kaardile maha tõmbamata ja ma ei hoidnud ka tagasi rajalt kõrvale põikamistega, mistõttu teepikkus ja selle läbimiseks kulunud aeg kujunesid üllatuslikult suurteks. Viimati tegin 35+ km päevaretki aastal 2011.
