Puka - Komsi - Astuvere - Palupera - Hellenurme - Pastaku - Uderna - Elva - Illi - Tamsa - Luke - Nõo - Nõgiaru - Külitse - Lemmatsi - Tartu
Teekonna pikkus 63.72 km, 3 h 05 m (kogu kestus 18:19 - 21:53 / 3 h 34 m), avg 20.64 km/h, odo 1306 km
Teekonna pikkus 63.72 km, 3 h 05 m (kogu kestus 18:19 - 21:53 / 3 h 34 m), avg 20.64 km/h, odo 1306 km
Tänu pikkadele suvepäevadele ja õhtustele rongidele jõuab teha 3-4 tunniseid kaugemale ulatuvaid rattasõite ka hilisõhtutel. Loomulikult ootasin kuldset loojangut aga õnneks polnud pilvkate ka eriti tihe, mis oleks õhtu liiga hämaraks muutnud. Lisaks huvitavale valgusele ja järgi andvale palavusele on suveõhtuste sõitude eelisteks veel vähene liiklus, vaikus ning tihti üle tee jooksvad metsloomad - peamiselt jänesed, rebased.
Komsi - Astuvere - Palupera kruusakat sõitsin viimati täpselt 10 aastat tagasi (Valga rattaretk) - korras talusid oli nüüd rohkem koos oma nimesiltidega kuid kadunud oli üks vahva puust korstnaga taluhoone.
Paluperas avastasin jupi uut kergliiklusteed koolimajast ristmikul asuvate bussipeatusteni.
Pangodi mägedest üle sõites sattus juba mõnda aega põllumajandusega tegeleva tootmise hoovi kuid siiani oli alati värav lahti. Väljapääsuks on, et enne hoovi keeramist tuleb hoida paremale ja liikuda ümber vana küüni, kuhu on kohalike poolt ka rattajäljed sisse sõidetud.
Arvasin, et mul on kõik Tartu ümbruse teekesed ammu teada, mille abil saaks koju sõitmisel kui vaja vältida suure liiklusega maanteid. Sõitsin Nõgiaru - Külitse põlluvaheteed esmakordselt ja see tundus palju atraktiivsem kui tihti kasutatavad Unipiha - Reola või Reolasoo - Uhti tolmuteed. Liiklus on seal olematu välja arvatud põllutööde ajal. Vihmasemal ajal võib see aga olla läbimatult porine.
Paluperas avastasin jupi uut kergliiklusteed koolimajast ristmikul asuvate bussipeatusteni.
Pangodi mägedest üle sõites sattus juba mõnda aega põllumajandusega tegeleva tootmise hoovi kuid siiani oli alati värav lahti. Väljapääsuks on, et enne hoovi keeramist tuleb hoida paremale ja liikuda ümber vana küüni, kuhu on kohalike poolt ka rattajäljed sisse sõidetud.
Arvasin, et mul on kõik Tartu ümbruse teekesed ammu teada, mille abil saaks koju sõitmisel kui vaja vältida suure liiklusega maanteid. Sõitsin Nõgiaru - Külitse põlluvaheteed esmakordselt ja see tundus palju atraktiivsem kui tihti kasutatavad Unipiha - Reola või Reolasoo - Uhti tolmuteed. Liiklus on seal olematu välja arvatud põllutööde ajal. Vihmasemal ajal võib see aga olla läbimatult porine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar