Koidula - Tuderna - Hanikase - Nohipalo - Mustjärv - Leevi - Koolmajärve
Teekonna pikkus 44.72 km, 2:27:32 (19:22 - 22:35 / 3:13:28), avg 18.18 km/h
Loojang 22:03, kell 19:00 ajal temperatuur +29.1C, 21:00 ajal +26.9C, 23:00 ajal +23.1C
Teekonna pikkus 44.72 km, 2:27:32 (19:22 - 22:35 / 3:13:28), avg 18.18 km/h
Loojang 22:03, kell 19:00 ajal temperatuur +29.1C, 21:00 ajal +26.9C, 23:00 ajal +23.1C
Kuidas sõita oma tavapärast üle 100 km päevast rattaretke samas vältides praegust Lõuna-Eesti keskpäevast +30C leitsakut?
Üks võimalus on alustada õhtul ja lõpetada järgmisel päeval enne lõunat. Plaanid olid muidugi grandioossed kuni öö läbi sõitmiseni välja - teatavasti kottpimedaks veel ei lähe ja öiseks sõitmiseks sai isegi uus vägev rattalamp hangitud. Samas koha peal tundusid mõtted kell 22:30 kerge ööuni teha ja hommikul kell 4 omakorda äratus kella 6-ni edasi lükata vastupandamatutena.
Õhtune 18:00 - 19:20 Elroni Tartu - Koidula rong oli üllatavalt rahvarohke. Rattakohti jäi isegi puudu ja teiste seas sõitsid Koidulasse ka 3 soome keelt puhuvat rattamatkajat.
Üks võimalus on alustada õhtul ja lõpetada järgmisel päeval enne lõunat. Plaanid olid muidugi grandioossed kuni öö läbi sõitmiseni välja - teatavasti kottpimedaks veel ei lähe ja öiseks sõitmiseks sai isegi uus vägev rattalamp hangitud. Samas koha peal tundusid mõtted kell 22:30 kerge ööuni teha ja hommikul kell 4 omakorda äratus kella 6-ni edasi lükata vastupandamatutena.
Õhtune 18:00 - 19:20 Elroni Tartu - Koidula rong oli üllatavalt rahvarohke. Rattakohti jäi isegi puudu ja teiste seas sõitsid Koidulasse ka 3 soome keelt puhuvat rattamatkajat.
Suhteliselt kohe metsa vahele jõudes tabas mind kerge šokk, mis vaatamata pikale kogemusele igal aastal üha uuesti ja uuesti üllatama kipub. Kui sääsed olid selles kuumuses hoopis otsa lõppenud ja koduhoovis võis öö läbi lausa lageda taeva alla pikutada, siis metsas polnud see nii... Selliste temperatuuridega sõidab end kergesti higiseks ja selle peale leiavad sind koheselt üles parmud. Ja mitte üks-kaks vaid terve parv ja see jälitab sind kuni järgmise kaardilugemise või fotopeatuseni, et siis maanduda paljatele käsivartele ja säärtele, sest kes siis sellise palavusega pikki dresse kaasa võtab. Õnneks need Piusa ja Meenikunno parmud ei hammustanud üldsegi nii valusalt kui Läti Irbe jõe äärsed u kümmekond aastat tagasi, mis lausa läbi t-särgi võtsid. Siinkohal soovitus tülikast parmuparvest vabanemiseks - sõita lühike spurt 25 km/h.
Olen alati mõnes imeilusas Meenikunno lõkkekohas ööbida tahtnud. Mõlemad tee peale jäänud RMK Mustjärve ja Liipsaare kohad olid juba autodega puhkajate poolt hõivatud. Liipsaares jäi kärarikka seltskonna tõttu nägemata rabaloojang vaatetornist. Ka Koolmajärvelt paistis juba kaugelt lõkkekuma ja kostis laste kisa. Kell oli pool 11 kui keerasin viimases hädas Kuulmajärve MKA piiri märgistavale metsateele, mille ääres väljaspool MKA-d ka ööbisin. Kaasas vaid ilma katuseta hammock, magamismatt, kerge fliis tekk ja igaks juhuks villased sokid. Enne uinumist kuulsin veel mitut autot, mis keerasid suurelt teelt ametliku lõkkekohani ja siis pettunult tagasi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar