Uduselt, niiskelt ja jahedalt alanud päev lõppes ilusa päikesepaistega - loojanguga. Teekond planeeritud maksimaalselt kruusa ja metsateedele. Kruusateede arvestusest läks endalegi ootamatult maha Tilsi - Vana-Koiola jupp, mida parajasti tolmuvabaks tehti.
Tsirguliina - Vilaski - Pikkjärve - Karula - Ringiste - Lüllemäe - Kaika - Oe - Antsla - Vana-Antsla - Uue-Antsla - Vaabina - Sõmerpalu - Osula - Sulbi - Kärgula 1ne päev, Kärgula - Kooraste - Vidrike - Sihva - Arula - Meegaste - Puka 2ne päev
Teekonna pikkus 1ne päev 108.14 km, 5:36:55 (11:26 - 18:20 / 6:54:13), avg 19.25 km/h, 776 m.
Teekonna pikkus 2ne päev 37.98 km, 1:55:22, avg 19.75 km/h, 348 m, odo 2536 km.
Esimesel päeval kogunes uusi teid 40 km. Uuesti sai sõidetud ka Lüllemäe-Litsmetsa tee kuni Kaikani - imeilus kurviline-mägine ja nüüd ka tolmuvaba kattega.
Eelmise aasta ööbimisega sõidu kordus, kus teise päeva vara hommikul viisin ratta tagasi Tartusse, et tulla kella 10se rongiga tagasi Lõuna Eestisse, kus mind (koos seenele mineku varustusega) auto peale korjatakse. Vahe ainult selles, et kuna nüüd toimus sõit kuu aega hiljem, siis teise päeva hommikul vara startides oli paksu pilvkatte tõttu veel kottpime ja päikesetõusuni üle poole tunni aega. Alguse kiirus jäi pimedas ettevaatlikult sõites 15 km/h kanti. Seltsi pakkus Mesipuu talu koer Tommy, kes mulle kuni Koorasteni kaasa jooksis. Eks ma kusagil teekonna keskel muutusin veidi närviliseks, et kas planeeritud kahe tunniga (40 km kiirusega 20 km/h) ikka jõuan kohale kuna mägine maastik tappis ühtlase kiiruse. Õnneks tagavaraplaani rongist maha jäämise puhuks, mis oleks olnud rattaga Pukalt edasi Tartusse vändata ei pidanud rakendama. Enne Pukat oli selge, et jõuan siiski kohale hea varuga ja napsasin teelt isegi mõned fotod. Keskmine kiirus jäi tõepoolest alla 20 km/h aga ka tegelik teekond oli 40km asemel 38km ja pikaajaline kogemus on õpetanud, et ka varul peab oma varu olema ehk küllap ma startisin ka väikese varuga.
