Otepää - Pühajärve - Murrumetsa matkarada - Härjamägi - Juusa järv - Sihva - Kooliranna puhkekoht - Hobustemägi - Poslovitsa - Pühajärve - Otepää
Teekonna pikkus 20.8 km (+5.2 km Tartus), 7:40 - 13:25, -3.7C .. +0.9C, NW 2.8/5.7 m/s
Teekonna pikkus 20.8 km (+5.2 km Tartus), 7:40 - 13:25, -3.7C .. +0.9C, NW 2.8/5.7 m/s
Selle retke kõige ilusamad vaated avanesid mulle bussiaknast Neerutil. Neerutil sellepärast, et minu jaoks keeras Tartu - Otepää buss esimest korda Nõunist sisse Neeruti peale ja jätkas sealt Otepääle mööda Vana-Otepää maanteed. Kordumatut vaatepilti aitasid luua korraga madal punakas pikki varje heitev päikesevalgus, härmatis üle pika aja esimesest öökülmast, koristatud põlluvaiba muster koos õrna lumekruubi kihiga ja lainetav maapind. Sellest hetkest kiirustasin mõttes bussi tagant, et kiiremini enne kui müstiline päikesetõus läbi saab Otepääle jõuda. Tund aega hiljem Pühajärve ääres oli päike muidugi juba nii kõrgel ja ere, et vastu päikest oli pea võimatu vaadata või pilte teha.
Jalas olid esimest korda Columbia Ruckel Ridge Chukka poolkõrged veekindlad matkasaapad - need on kerged, hea mustriga, soojad, aga mida poes proovides ja hiljem kodus paar kilomeetrit testides ei tundnud on, et saabaste ülemised servad hakkavad vaikselt mul pahkluude pealt väliskülgedelt hõõruma. See on tuttav probleem, mida olen mitmete poolkõrgete saabastega uuest peast läbi elanud. Reageerisin alles Pühajärve randa jõudes ja õnneks mitte liiga hilja. Lisasin jalga teise paari pikki matkasokke, keerasin mõlemal sokipaaril sääre osad pahkluude kaitseks alla ning jätsin saabastel kõige ülemised nööriaugud vabaks. Ma polnud arugi saanud, et jalad olid juba nii piinatud sest korraga oli samm taas kerge ja jalas justkui täiesti teised mugavad jalanõud.
See oli üle pika pausi esimene pikem jalgsi liikumine pärast rattahooaega, mis siiani röövis kogu tähelepanu oma "miinimum 3000 km-t aastas" eesmärgiga. Treenisin jalgade vastupidavust eelneva nädala jooksul kahe 10 ja 13 kilomeetrise jalutuskäiguga linna peal.